Loodusring

Reedel, 17. mail 2013 kell 16 avab Teaduskeskus AHHAA Tartu AHHAAs tuumasünteesialase näituse „Termotuumaenergia on tulevik”, mis tutvustab Euroopa tuumasünteesiuuringute arengut ning selle kasutuselevõtu vajadust tulevikus uut tüüpi energiaallikana. Õhtul kell 18 on kõik oodatud samal teemal toimuvasse tasuta teaduskohvikusse. 

Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee Pildistas Arne Ader   Valge-toonekurg supleb konnatiigis   Nädala neli ilmamärki: Rukkuräägu rääk, kikkapüksi pitsiline säär, tigude paraad ja suvine soojuskraad.   Mirabellihekk mu akna all on valget õievahtu täis, lummav õitearoom immitseb sisse aknapraost ja ajab pea hulluks. Valgete õite vahel on peidus kaks suurnokka, kes oma sulgi sopsutades paiskavad õhku kroonlehtede valge pilve. Soe äiksevihm kastab maad, eluvesi imbub murujuurtesse ja vastistutatud lodjapuu kõige sügavama juuresombuni. Vesi loob ja kosutab. Iga pärnapuu või vaher lööb mõne päeva jooksul lahti peopesasuuruste lehtedega lehekodariku. On uskumatu, kuidas selline lehekimp veel mõni päev tagasi pisikese punga soomuste vahele ära mahtus. Mikk Sarv ütleb, et see looduse ime läheb päev - päevalt aina imelisemaks, pungast vallalöönud lehtede kimbuke loob sooja päikese käes puule nii palju väge, et mõne nädala pärast on sellest pungast sirgunud käsivarrepikkune võrse. Puud saavad pikemaks ja suuremaks. Nii suureks, et peidavad enda sisse laulu rõkkavad linnud ja nende pesad täis elust pakatavaid värvilisi mune.   Tähnikvesilikud peavad pulmi. Ilus hari kuulub isasloomale   Laul teeb rinna rõõmsaks Möödunud nädala jooksul said puud täis ööbikuid ja käosulaseid, nende laul ei jäta külmaks ka kõige paadunumat linnainimest. Ja on õnn, et elame maal, kus ööbikulaulu võib kuulda ka otse linnade südameis. Ja mõne kilomeetrise rattasõidu järel jõuame hommikuses päikesetõusus heinamaale, kus juba ragistavad üksteise võidu rääkuda rukkiräägud. Tagasi oma pikalt rännuteelt on ka öösorrid, autotulede valguses on teedel öösiti näha nende oranžilt helendavaid silmi. Veel üks muutus toimus meie taevas eelmisel nädalal. Jah, muidugi võib seal näha Kevadtormis kihutavaid NATO - hävitajaid, aga kindlasti näete seal ka ringi tuhisemas hõikavaid piiritajaid. Ja kudli-kadli-midli-madli-suitsupääsukese paar otsib pesakohta. Ma väga loodan, et sel aastal üks pere ka meie katuse alla kolib, selleks sai neile pesaaluski paigaldatud.   Võilillepärjad Õitsejaid on nüüd nii palju, et nende nimetamine võtaks lehekülgi ajaleheruumi. Aga katsu sa kedagi nimetamata jätta, niivõrd edevad on need õiekesed – pitspükstega kikkapüksid ehk nurmenukud on paesed heinamaad kollaseks muutnud. Sinilillede vägi hakkab lõpetama, ülaste valevus ei kustu veel. Varsakabjad naudivad veerikast aastat, tuhandeid kuldseid õisi on keset konnakontserdipaiku. Metsa all on püsik - seljarohu õrnad õiekimbud, kevadine seahernes kikitab õisi. Kullerkupp on veel rohenupp, aga kevadine kullakoorem on kohe - kohe valmis puhkema. Ja muidugi on laste käed nüüd püsivalt pruunid võilillepärgade punumisest. Mina sain Aotähelt mitme meetri pikkuse päikesepärja, mis meie emadepäeva pidulauda ehtis.   Esimesed ööbikud lõid seekord laulu lahti raagus metsas   Liblikatants Tõsi, seda lopsakust ja õierikkust himustavad matsuvad suud, putukate ja tigude vägi on juba tegutsemas. Hetkega kaob aiamaal salatileht tigude hõõrlate vahele, kiritigusid on sel aastal jälle palju, küllap meeldis neile paksu lume all olnud sula maa. Aga ka kõiksugu kärsakad ja mardikad nahistavad lehti süüa. Ütlemata kena on jälgida kollaste lapsuliblikate pulmatantse, kuidas üheskoos keereldes justkui haldjarahvas kõrgustesse tantsitakse. Väljas on juba ka sinitiivad. Ja muidugi on kõik loigukesed juba täis sääsevastseid. Eriti ohtralt oli neid Laiuse Siniallika ilmaennustamise pisikeses veesilmas. Puuke on tänavu veel vähe. Rõõmu teevad hästi talvitunud mesilased ja küllap on igaüks pidanud juba toast välja aitama mõne paksukese põriseva maamesilase.   Piiksuv kitselaps Hoopis agarad on aga praegu karvakandjad. Ikka ja jälle vilksatab rebaseema valge sabatutt, sirgunud kutsikad nõuavad häälekalt aina süüa. Heinamaadel käib jälle jänesetrall, uhked isased panevad põrinal käpad käima. Ja nugisesaks tuleb akna taha maakodusse jõudnuid uudistama, öeldes, et siin on minu pärusmaa. Karuema teeb poegadega aina suuremaid tiire ja eriti mullused pojad jäävad tihti inimeste vaatevälja. Metsapõues sünnivad metskitsetalled ja põdralapsed. Aga kõik looduskaamerate staarloomad rõõmustavad üheskoos, tänavu pärjati Kumari looduskaitsepreemiaga Looduskalender.ee tegija Gennadi Skromnov.   Salumetsades õitseb püsik-seljarohi   Nelipühade ajal toodi nn meiud – noored, vaevalt lehtis olevad kased ja toomingad tuppa, et toast igasugused haigused kaoksid. Muhu.   Nelipühi ehk suvisteid, mis sel aastal algavad pühapäeval, 19. mail, peavad eestlased ainsa rahvana neli päeva. See on väga vana püha. Nelipühal värviti mune, seekord punaseks. Käidi kalmudel.   Sellest päevast hakkab lehmade piimaand suurenema, sest mahlast heina on kõikjalt leida. Sel päeval kahjati esivanematele võid ja kohupiimatoite. Sõira tegemiseks läheb vaja 1 liiter piima, 1 kilo lahjat kohupiima, 3 muna, pakk võid, köömneid ja soola. Lahtihõõrutud kohupiima keedetakse piimas seni, kuni see läheb palliks kokku, seejärel valatakse rohekas vedelik ära. Sulatatakse potis või ja pannakse sisse kohupiimapall ning segatakse hulka munad. Maitsestatakse ning kuumutatakse potis aeglasel tulel, kuni tekib sõirapall. Üks osa pannakse kaussi, mis viiakse esivanemate hingedele.   Maatohter: Päris kummalise maitsega köharohu saab teha nii, et panna sibularõngad mee sisse. Üsna kiiresti tõmbab mesi sibulast kõik kasulikud mahlad välja. Sibulatükid võib juba päeva pärast välja võtta. Parim rahvaarst on seesugune mesi kohe peale valmistamist. Lisaks võib meele lisada kalanhoe tükikesi ja 3 aastat kasvanud aaloe lõike, aga ka saialilleõisi. Omast kogemusest ütlen, et väikeste laste peal ei maksa seda rohtu katsetada. Nad lihtsalt oksendavad selle välja nii nagu veneaegse kalamaksaõli. Küll aga on täiskasvanul võimalik see suutäis alla neelata ja abi on tõesti tõhus. 

loe edasi

Video salvestas Ame, LK foorumist     Merikotka poja vanuseks saab täna kolm nädalat ja koos on näha kogu perekonda. Isaslind Sulev tuleb ahvenaga kalastamast. Rahulikult sujuv pesaelu, ilmad kevadiselt soojad, meres kala on...

loe edasi

Eesti Energia lasi igakevadiseks traditsiooniks muutunud ürituse käigus Linnamäe hüdroelektrijaama kõrval Jägala jõkke 5000 kaheaastast lõhet.

Eesti Energia lasi igakevadiseks traditsiooniks muutunud ürituse käigus Linnamäe hüdroelektrijaama kõrval Jägala jõkke 5000 kaheaastast lõhet.

Keskkonnaameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel on valminud kaks Eesti elupaigatüüpe tutvustavat multimeediaprogrammi “Eestimaa loodusväärtused – Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis”. Neis on loodusfotodega edasi antud 60 kodumaa looduses leiduvat loodusdirektiivis nimetatud Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi. Autoriks on Sven Začek ja materjal on salvestatud dvd-plaadile.

Keskkonnaameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel on valminud kaks Eesti elupaigatüüpe tutvustavat multimeediaprogrammi “Eestimaa loodusväärtused – Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis”. Neis on loodusfotodega edasi antud 60 kodumaa looduses leiduvat loodusdirektiivis nimetatud Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi. Autoriks on Sven Začek ja materjal on salvestatud dvd-plaadile.

Laupäeval, 11. mail toimunud Suurperepäeval kuulutasid Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK välja Aasta Suurpere 2013, kelleks on neljalapseline perekond Karu-Rõõm Võrumaalt Rõugest.

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat.    

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat.    

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. Aasta kõige tähtsama looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga anti sel aastal Eesti loodust tutvustava Looduskalendri eestvedajale Gennadi Skromnovile.  Preemia suurus on 5000 eurot.

Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.    

Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.    

9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

Koostasid Laine ja Vello Keppart Pildistas Vello Keppart   Valget värvi võsaülaste ja kollaste ülaste kasvualal võib leida kahvatukollaste õitega hübriidülaseid   Nädala esimesel poolel olid veel ööd jahedad ja maapinna lähedal langes temperatuur nulli lähedale, rohu kohal mõõdeti külmakraade. Neljapäevast muutusid ööd väga soojaks ja õhusooja oli kolmel ööl järjest 11...13 kraadi, pühapäeval veidi vähem, 8 kraadi. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid nädala jooksul 16...28 kraadini. Kõige soojem oli neljapäeval ja kõige jahedam pühapäeval. Esimene vihmahoog tuli üle pika aja neljapäeva öösel. Hommikuks oli muld pealt veidi kirju. Korralikum vihm tuli sama päeva õhtul, kui oli kuulda müristamist ja kaugemal näha välku. Sadu jätkus ka öösel ning kokku kogunes 4 mm. Suurem sadu (10 mm) oli reede ja laupäeva vahelisel ööl, mis põllud ja peenramaad korralikult ära kastis.   Looduses toimus puude ja põõsaste hoogne lehtimine. Nädala lõpuks polnud lehti veel haaval, tammel, saarel, harilikul pärnal ning osadel vahtratel, künnapuudel ja jalakatel. Õitsemist alustasid künnapuud, jalakad, saared, arukased ja vahtrad. Pühapäevaks läksid üksikud õied lahti karusmarjadel ja punastel sõstardel. Metsades õitsesid massiliselt ülased, kopsurohud, metspiprad jt õitsejad. Niitudel alustasid nädala lõpuks õitsemist nurmenukud ja lõosilmad, soistel aladel tarnad. Aedades õitsesid massiliselt nartsissid ja alustasid õitsemist varased tulbisordid. Alanud on paljude taimede õitseaeg. Põldudel jätkus hoogne külviaeg.   Hilistest rändlindudest andsid endast märku salulehelind, ööbik, räästapääsuke, väike - kärbsenäpp, mets - lehelind, pruunselg - põõsalind, mustviires, roolinnud, käosulane, piiritaja ja peoleo. Metsad rõkkavad päeval linnulaulust, põldudel toituvad haned. Nädal algas esimeste ründavate kihulastega, loigud on aga täis kiiresti arenevaid sääsevastseid.  

Jõgeval, 13.5.2013

loe edasi

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist     Meie kodukakkude pojad said täna kolme nädalased – mu arust kasvatakse juba tundidega ja mitte päevadega.     Video salvestas Fleur, LK foorumist     Väiksem kakupoeg kasutab veidi „ebasportlikke võtteid“, et vanemate toodud saaki omale napsata ja ega see „suure tüki“ kugistamine samuti kerge pole.   Toidutarve on suur ning saaki peavad jahtima mõlemad vanalinnud, seega näeme sageli poegi pesas ilma emaslinnuta. 

loe edasi

Video salvestas Starling, LK foorumist     Varahommikul oli emaslind Irma munenud teise muna. Esimese avastasime pesas üheksandal mail ja eks järgmist ootasime sutsu varem. Toiduhankimisega meie kalakotkastel erilisi raskusi pole ja nende kalapüük on vaadeldes üpris vaatemänguline. Haug on kudemise lõpetanud, särjed – latikad koevad ja ahvengi kudemisega alustanud.   Kaamerapilt tuleb Kalakotkas 2-st: http://www.looduskalender.ee/node/16510

loe edasi

Peagi algava giidihooaja tarbeks jagas Bioneeri kaasautor Marek Vahula mõned mõtteterad. Marek oli Sagadi ja Palmse mõisas giidiks aastatel 1995-2003.  

Peagi algava giidihooaja tarbeks jagas Bioneeri kaasautor Marek Vahula mõned mõtteterad. Marek oli Sagadi ja Palmse mõisas giidiks aastatel 1995-2003.