Looduskalender

Täna on rahvuslooma 6. sünnipäev ning paslik hetk mõtiskleda, et kui hundid on terved, kas lambad on ka söönud. 
Foto: Tarmo Mikussaar

Paiselehtede õitseaeg jätkus

Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Nädala esimesel poolel tõusid veel päevased  maksimaalsed termomeetrinäidud õhus kaheksa kuni üheksa kraadini ja öösiti minimaalne õhutemperatuur alla null kraadi ei langenud, aga kolmapäevast alates esinesid öösiti õhus külmakraadid.

Punase vahtra õied avanesid

Emaslind haudub lumeteki all

Maa päev keskendub tänavu plastireostusele

Tänaseks tähistatakse Maa päeva arvatavalt juba pea kogu maailmas, et juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja looduses toimuvatele muutustele.

Ettevõtmine sai alguse 1970. aastal USA-s, kus miljonid ameeriklased protestisid keskkonna saastamise vastu.

Tänavuse MAA PÄEVA põhiteemana käsitletakse plasti kasutamist maailmas. Tutvu korraldajate veebilehega: https://www.earthday.org/

Eile oli pesaaluse ümbrus lumega kaetud

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikaku emaslind munes oma esimese muna pesaalusele 12. märtsil ja järmise kolm päeva hiljem 15. märtsil.

Vaher alustas eile Tartus õitsemist

Kevadine taimede areng on viimase kolmvveerand sajandi jooksul nihkunud varasemaks ehk kevad algab kuni paari nädala jagu (Kirde-Eestis looduses toimunud muutused on vähem märgatavad).

Samuti on Eestis lindude pesitsemise algus samal ajavahemikul nihkunud umbes kümmekond päeva varasemale ajale sest linnud tunnetavad kliimamuutust.

Putuktoiduliste linnupoegade areng sõltub ju liikvele läinud putukate hulgast, mida vanalinnud neile püüavad.

Jäljerida Ida-Virumaal

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Pruunkarude kevadet vaatlesime nädala alul: LINK

Isaslind saabus pesale, kui sõjaväe õppuseid keskpoügoonil oli juba kuulda

Rekord nr. 725    Rände pikkused – hall-kärbsenäpp

100 meetrine teelõik

Ainult inimtühjas kandis, kui viimaste päevade vihmased ilmad on teed poriseks muunud võib midagi sellist tähelepanelik liikuja märgata – Alutaguse vallas Tagajõel.

Kähriku jälg

Kähriku ümarad jäljed

Kotkapaar ja kaks muna pesas

Selline näeb välja metskurvitsa täiskurn

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Harilik hiirekõrv

Teist kakupoega oli päevalkella üheks koorunud

Kassikakk        Bubo bubo

„Ingli” jälg aknaklaasil. Tiibade siruulatus 91 cm viitab varese suuruse linnu kokkupõrkele aknaga

Lindude lendamine vastu klaaspindu on üheks peamiseks põhjuseks nende hukkumisel.

Ekslikult arvatakse, et see puudutab vaid linnas elavaid linde, kuid tegelikult on klaaspinnad neile ohtlikud olenemata asukohast. Elupiirkondade laienemise tõttu on probleem muutunud üha suuremaks ning sellele aitab kaasa ka suurte klaaspindade trend hoonetel.

Kevadine pruunkaru

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Naadi ja võilille lehed on juba suured

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,8…13,1 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni kümne kraadi võrra. Neljal päeval ületas ööpäeva keskmine õhutemperatuur 10 °C piiri.

Kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,4 °C. Varem pole viimase 102 aasta jooksul Jõgeva ilmajaamas õhus nii kõrget termomeetrinäitu aprilli esimesel kümmepäevakul esinenud. Ööd püsisid soojad.