Loodusring

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist Fotod: Arne Ader     Randtiir      Sterna paradisae   Hallhüljeste seirekaamera ees on juba mitu päeva „mänginud“ randtiiru paar ning sellistes paikades nad ka pesitsevad – kas neid lisa tuleb, saame näha? Meie saartel ja rannikul päris harilik haudelind, hääl juhul võib pesitsejaid olla kuni kümme tuhat paari, aga põnev ikka jälgida.   Emas- kui isaslinnu välimus on randtiirudel sarnane. Sügavalt harkis saba võib moodustada pea poole linnu pikkusest ja pikkust on tiirudel kuni kolmkümmend viis sentimeetrit ning kaalu saja grammi ringis.   Pealagi must kuni nokani, rind ja kõhualune hallid ja pange tähele silmatorkavalt valget triipu musta pealae lõpus. Nokk on neil üleni punane, mis ei pruugi teatud valgusega veebikaamerast näha olla. Jalad väga lühikesed ja samuti punased nii, et kõndida katsutakse taimestikuta kohtades ning lendu tõustakse kohapealt.   Randtiiru pesa. Alumine Vaigas, Vilsandi   Kurn on enamalt jaolt kahemunaline, mis loodusesse haruldaselt hästi sulanduvad ja pesaks tavaliselt vaid lohk pinnases või kivide vahel.   Randtiir on püüdnud ogaliku. Laidevahe, Saaremaa   Käitumisest ja kõigest muust, kui nad kaamera ette pidama jäävad.

loe edasi

Foto: Arne Ader   Metsülased   Metsülane ehk anemoon       Anemone sylvestris   Kauneid lilli on võimalusel alati korjatud ning mõistlik lillenoppimine ei tee metsülase kasvukohas taimedele kurja.   Teadma peaks, et metsülane on väga mürgine taim, eriti risoom ja seda õitsemise ajal. Mürgid on lenduvad ning võivad kahjustada nii silmi kui limaskesti. Kummikindad kätte, kui ikka väga vaja korjata on.   Metsülastel on lumivalged, veidi lillakat tooni suured ilusad õied, millel läbimõõtu kuni kuus sentimeetrit - viie õiekattelehega, hulk kollaseid tolmukaid ning lame emakasuue. Lehed karvased ja sõrmjalt lõhestunud. Kasvades moodustab hõredaid kogumikke.        Lubjalembene taim on enam levinud Põhja- ja Lääne-Eesti kuivadel niitudel ja loopealsetel. 

loe edasi

1953. aastal tegevust alustanud Tartu Loodusmaja huviringides on lastel ja noortel on võimalik oma vaba aega sisustada põnevates loodus- ja keskkonnaalastes huviringides. Kuid ükski huviring ei saaks teoks ilma säravate juhendajateta. Seekord saame tuttavaks loodusmaja  õpetaja Kiira Kahroga.

Just põgenikeks võib kutsuda kümneid tuhandeid inimesi, kellel pole enam kodu ega linna, kuhu naasta pärast Fukushima tuumajaama katastroofi. Need inimesed peavad elama teadmatuses ka terviseprobleemidest, mida kõrge radioaktiivsuse tasemega kokkupuutumine neile põhjustab. Üks tuumajaama ohvritest on Fukushima piirkonnas asuva Futuba linna endine linnapea Idogawa Katsutaka, kes külastas sel nädalal Tallinna laeval Peaceboat.

Just põgenikeks võib kutsuda kümneid tuhandeid inimesi, kellel pole enam kodu ega linna, kuhu naasta pärast Fukushima tuumajaama katastroofi. Need inimesed peavad elama teadmatuses ka terviseprobleemidest, mida kõrge radioaktiivsuse tasemega kokkupuutumine neile põhjustab. Üks tuumajaama ohvritest on Fukushima piirkonnas asuva Futuba linna endine linnapea Idogawa Katsutaka, kes külastas sel nädalal Tallinna laeval Peaceboat.

Tule ja tutvu 20. sünnipäeva tähistava Lilleoru õkokogukonnaga, omanda häid asju, osale õpitubades ja kahel ekskursioonil, istuta väeringi puu, kuula muusikat ning tunne ennast mõnusalt! 

Prototroni toel on idufirmal Shaka valminud nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuulemõõtmisseade. Toote eeltellimine on avatud, esimesed seadmed jõuavad klientideni juunis.

Foto: Arne Ader   Rukkilill ja nisu   Loodusvaatluste andmebaasi tänavusuvine vaatlusvõistlus algas 15. mail. Seekord ootame vaatlusi 12 taimeliigi kohta, kelle levikuandmed on puudulikud või kelle arvukust hinnatakse vähenevaks.   Liigid kelle vaatlusi ootame on rukkilill, kullerkupp, kassikäpp, nõmm-liivatee, pääsusilm, harakkuljus, harilik talvik, kuningakübar, madal-mustjuur, mägiristik, sininukk ja  vahelmine mõõl. Võistlus kestab kuni 1. septembrini ja selle peamine eesmärk on koguda andmeid nimetatud taimeliikide leviku kohta.   Võistlus toimub kahes kategoorias: vaatluste üldarvu kategoorias ja liikide arvu kategoorias. Parematele on välja pandud auhinnad. Võitjad selguvad septembris.   Täpsemalt saabvaatlusvõistlusekohtalugedaandmebaasi kodulehelt:  http://loodusvaatlused.eelis.ee   Lisateave: Reigo Roastoon loodusvaatluste andmebaasi administraator reigo.roasto@keskkonnainfo.ee 6737564, 53049970

loe edasi

Pildistas ja kirjutas Marko Kübarsepp   Üpris tüüpiline hundi pesapaik - võsastunud vana raielank, kehvavõtu nähtavus, paar murdunud kuuske, mille kaitsvas varjus 2008 aasta suvel nägi ilmavalgust viis hundikutsikat Soomaa rahvuspark, mai 2008.
Imeliselt kiire muutumise aeg on looduses käimas. Lehtpuude võrsed sirguvad silmnähtavalt. Nii ööd, kui päevad on tavapärasest soojemad, äikesehood koos vihma ning rahegagi on kohati päris raju olnud.   Mai viimaseks nädalaks on hundikutsikad saanud paarinädalasteks. Äsja ilmavalgust näinud kriimsilma kaal jääb keskmiselt vahemikku 800 grammist kuni 1200 grammini. Juba sündides on isasloomad mõnevõrra suuremad, kui vastassugupoole esindajad. Järelkasvu sünnikaal sõltub teadupärast nii pärilikkusest kui ka toidubaasist. Ka keskmiselt suuremates pesakondades(6... 8 kutsikat) on järelkasvu sünnikaal tunduvalt väiksem, kui tavapärastes pesakondades (4... 5 kutsikat).   Esimesel paaril nädalal sõltuvad üsna abitud saksa lambakoerakustikatega väga sarnased loomakesed vaid emaslooma ühtlasest kehatemperatuurist. Nii on viimasel võimalus vaid kusagil samas läheduses asuva ojakese ääres janu kustutamas käia ning seejärel taas kutsikate juurde naasta. Paar-kolm nädalat pärast kutsikate sündi viib enamus emasloomi oma järglased uude pesapaika, mis ei asu tavaliselt "sünnikodust" kaugemal, kui pool kilomeetrit.

loe edasi

Veebikaamera pildi ja video salvestas Ame, LK foorumist     Selle kuu ajaga on päris palju eluks vajalikku juurde õpitud – näiteks, et pesas tuleb „puhtust“ pidada.   Üha sagedamini jäetakse kotkapoega üksinda. Päikeseliste ilmadega varjavad vanalinnud päevasel ajal järglast otseste päikesekiirte ja ülekuumenemise eest.   „Sünnipäevakalaga“ annab isaslind Sulev mõista, kuidas söömajärjekord käib ning milliseid „lauakombeid“ on mõistlik kasutada. Noorus on pidev õppimise aeg.   Lennuvõimestumist saame jälgida juuli alul.     Uudistest näeme kotkapoja kiiret arengut: http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/27   Foorumist saab jälgida tänase päeva sündmuseid: http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=18&t=535&start=5420

loe edasi

Paberlilled passivad hästi nii kingipakile kui õnnitluskaardi peale. Lase fantaasial lennata ja tee kaunistused ise.

Sõltuvalt aastast põhjustab äike ligi 10-15% kõigist Elektrilevi võrgus toimuvatest riketest. Äike võib tekitada võrgus liigpingeid, mis kahjustavad elektroonikaseadmeid. Varakahjust veelgi tõsisemad tagajärjed võivad juhtuda siis, kui äikesetormi tõttu liinid purunevad - see võib seada ohtu inimeste või loomade elu.

Riigikogu  täiskogu istungil  läbis esimese lugemise välisõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu, millega Keskkonnaministeerium soovib kvoodimüügi tulu kasutada lisaks korterelamutele ka avalike hoonete renoveerimiseks ning taastuvenergia ja biogaasi kasutamiselevõtu toetamiseks.

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud - "Rööpad viivad pärandini" - jõudis täna vahepeatusesse - tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi. Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne - lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Foto: Sven Zacek, www.zacekfoto.ee   Rebasekutsikas   Rebane ehk punarebane    Vulpes vulpes     Aprillikuu lõpus olid mõnel rebasel juba kutsikad pesas. Meil on pesakondades tavaliselt kolm kuni kuus kutsikat. Esimesed kaks nädalat veetis emasloom koos abitute ja pimedate poegadega pesaõõnsuses olles täielikult isaslooma jahiõnnest sõltuvad.   Sünnikaalu oli rebasekutsikatel saja grammi ringis ning emasloom imetab neid poolteist kuud. Tasapisi hakkavad rebasepojad maailma avastama ja pesast väljas käima. Vanaloomad annavad neile juba päristoidu palakesi ning peatselt tuuakse pesa juurde ka saakloomi, et noortele reinuvaderitele eluks hädavajalikku õpetada.   Nüüdsest on käes aeg, kus fotograafid võivad rebasepere tegemistest vaimustavaid ülesvõtteid või videosid salvestada.

loe edasi

Veebikaamera pilt Bea, LK foorumist     Ega kakupoegi enam kaua pesas näha pole. Lähiajal ronitakse juba ümbritsevatele puudele turnima, kus Klaara ning Klaus neid toitmas käivad, pesakasti enam tagasitulekut pole.   Pesast lahkudes ukerdatakse mööda puutüvesid ja suuremaid oksi. Paari nädala pärast ollakse juba veidi lennuvõimelised. Kakuvanemad peavad poegade eest hoolitsema ning neid toitma augusti kuu lõpuni.   Video salvestas Fleur, LK foorumist  

loe edasi

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Keskkonnaamet korraldab 30. mail Altja külas raamatu „Lahemaa külaarhitektuurist“ tutvustusürituse ja vabas vormis mõtteringi rahvuspargi ehituspärandist. Lahemaa majadest räägivad raamatu autorid, väljapanekul on Lahemaa uusarhitektuurikonkursi võidutööd ja võimalik on soetada trükivärske raamat koos autogrammidega. Tegemist on Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri kaitset käsitlevate projektide lõpuüritusega.

Keskkonnainspektsioon alustas eile, 20. mail juba traditsiooniliseks saanud Peipsi ja Lämmijärve puhastusaktsiooni, mille käigus otsitakse ja eemaldatakse veekogudest sinna triivima jäänud vanu nakkevõrke. 

Tallinna Botaanikaaia välihooaja avaüritus toimub 25. mail kogupere programmiga. Toimub kevadlaat, kust on võimalik leida nii ökokaupa kui ka taimede istikuid ja vajalikke tarbeesemeid. Töö- ja õpitubades saab läbida näiteks maalimiskoolituse ning et vaimu juures ka keha vormis hoida, saab osaleda joogatunnis. Traditsiooniliselt ei jää toimumata ka Urmas Laansoo ekskursioonid.