Uudisvoogude koguja
VIDEO: Tänase päeva ülevaade kaljukotkaste pesast õppuste aegu
Isaslind saabus pesale, kui sõjaväe õppuseid keskpoügoonil oli juba kuulda
Veebiportaal “Kreutzwaldi sajand” pakub usaldusväärset kirjandusloolist teavet
MARIN LAAK
Eesti kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“ (kreutzwald.kirmus.ee) on sisupõhine teabeallikas, usaldusväärne ja aegumatu. Keskkond tutvustab varasemat, 19. ja 20. sajandi alguse eesti kirjanduslugu avaral kultuuriloolisel taustal Eesti kirjandusmuuseumi arhiivide autentsete allikate kaudu.
Millest kõneleb Karl Asti diplomaadipass?
Väljavõtteid
JANIKA KRONBERG
Fridebert Tuglase lähedane sõber, ea- ja mõttekaaslane Karl Ast (Orava vald Võrumaal 1886 – New York 1971), kirjanikunimega Karl Rumor, oli seiklusliku elukäiguga palju rännanud mees, kes on peale kirjanduse jätnud dokumenteeritavaid jälgi nii Eesti poliitikasse kui ka diplomaatiasse.
Üllatusi pakkuv kunstikogu
REET MARK
Kummalisel kombel on peaaegu igal muuseumil oma kunstikogu. See on sõja-, mere-, piimandus- ja spordimuuseumil ning rannarahva muuseumil, rääkimata Valga, Võru, Pärnu või teiste linnade muuseumidest. Väga hea kunstikogu on Narva muuseumil, Viljandi muuseumil ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskusel. Kollektsiooni suurus ja headus oleneb tema kujunemise iseärasustest, sest igal kogul on oma lugu.
Kirjandusmuuseumi kunstikogu kuulub Eesti kultuuriloolise arhiivi koosseisu. Arhiiv loodi 1929. aastal eesti rahva muuseumi, Eesti kirjanduse seltsi, akadeemilise kirjandusühingu ja akadeemilise ajaloo seltsi käsikirjaliste kogude alusel. Aegade jooksul on kunstikogusse laekunud
Vaatame Eesti loodusrekordeid ja teave giidikoolitusest
Rekord nr. 725 Rände pikkused – hall-kärbsenäpp
Loodusest korja karulauku vaid enda tarbeks
Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.
Karulauk on Eestis paiguti levinud ja heades kasvukohtades tavaline liik, kuid tema seisund vajab jälgimist. Selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks, on looduskaitseseaduses sellega ümber käimisele sätestatud piirangud.
Nii nagu teistegi kaitsealuste liikide puhul, on ka loodusest korjatud karulaugu ning sellest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud. Samas ei ole keelatud kaubelda koduaias või aiandis kasvatatud karulauguga.
Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. „Meie inspektorid kontrollivad kõiki vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas ka karulaugu müügikuulutusi sotsiaalmeedias. Vajadusel tuleb karulaugu müüjal kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata,“ ütles keskkonnaameti strateegia- ja analüüsiosakonna järelevalve arendusbüroo peainspektor Piret Reinsalu.
Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada. See on oluline, et kaitsealuse liigi looduslikud kasvukohad saaksid meie looduses elujõulisena püsida.
Kuidas korjata karulauku nii, et tema kasvukoht saaks säilida?
Ühelt taimelt korja kuni paar lehte. Kindlasti ei tohi igalt taimelt kõiki lehti ära korjata, muidu taimed hukkuvad.
Kui näed, et ühelt kasvualalt on karulauku juba korjatud, siis mine taimelehti korjama mujale. Nii saab karulauk edasi kasvada ja paljuneda ning kasvukoht säilib ka järgmiseks aastaks.
Karulauku korjates püüa teisi taimi võimalikult vähe tallata. Tallamine nõrgestab taimi ja kahjustab karulaugu kasvukohta.
Keskkonnaamet/Loodusajakiri
Jäljed 100 meetriselt metsatee jupilt
100 meetrine teelõik
Ainult inimtühjas kandis, kui viimaste päevade vihmased ilmad on teed poriseks muunud võib midagi sellist tähelepanelik liikuja märgata – Alutaguse vallas Tagajõel.
Kähriku jälg
Kähriku ümarad jäljed
Laskeharjutused keskpolügoonil
Kotkapaar ja kaks muna pesas
Hiirekõrv õitseb kolm korda aastas
Harilik hiirekõrv
Aita kaardistada klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvaid linde
„Ingli” jälg aknaklaasil. Tiibade siruulatus 91 cm viitab varese suuruse linnu kokkupõrkele aknaga
Lindude lendamine vastu klaaspindu on üheks peamiseks põhjuseks nende hukkumisel.
Ekslikult arvatakse, et see puudutab vaid linnas elavaid linde, kuid tegelikult on klaaspinnad neile ohtlikud olenemata asukohast. Elupiirkondade laienemise tõttu on probleem muutunud üha suuremaks ning sellele aitab kaasa ka suurte klaaspindade trend hoonetel.
15. NÄDAL 8.4.2024 – 14.4.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Naadi ja võilille lehed on juba suured
Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 7,8…13,1 °C piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) kolme kuni kümne kraadi võrra. Neljal päeval ületas ööpäeva keskmine õhutemperatuur 10 °C piiri.
Kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,4 °C. Varem pole viimase 102 aasta jooksul Jõgeva ilmajaamas õhus nii kõrget termomeetrinäitu aprilli esimesel kümmepäevakul esinenud. Ööd püsisid soojad.
Tänasest algas kahepaiksete vabatahtliku seire hooaeg
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Millal osaleda?
Pikk VIDEO: kakupoja toitmine
Hommik kakupesas
Kassikakk Bubo bubo
Laupäeva õhtupoolikul koorus pesaalusel kakupoeg. Esimese muna munes emaslind 12. märtsil ja arvatavalt teise kolm päeva hiljem 15. märtsil.
Nii kujunes haudeaja pikkuseks 32 päeva.
Harilik kopsurohi alustab õitsemist
Õitsemist alustavat kopsurohtu peab märkama
VIDEO: Hundid piisonijahil
Kujutage ette, et peate nälja leevendamiseks murdma endast enam kui 15 korda suurema saaklooma, kasutades ainult oma ham