Loodusring

Eesti Energia ehitas Pakri poolsaare põhjatippu üheksa uut tuulikut. Viimase, üheksanda tuuliku rootor tõsteti 85-meetrilise masti otsa teisipäeval. Kõik tuulikud on nüüd vormiliselt valmis ja täisvarustuses püsti. Nüüd käivad tuulikupargis ettevalmistused elektriliitumise lõpetamiseks.

Sügisel alustab Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM kolmandat hooaega arendades Hiiumaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Viljandimaa noori. ENTRUM õpetab noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik. 7 õpikuu jooksul saavad Lääne-Eesti noored praktilised teadmised ja kogemused projekti algatamisel ja elluviimisel ning kohtuvad oma huvivaldkonna tipptegijatega. ENTRUM programmis osalemine on noortele tasuta.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder peatab räimepüügi Liivi lahel Pärnu maakonnas, kuna selleks aastaks lubatud saak on välja püütud.

  Reedel, 18. mail toimub Eestis esimene rahvusvaheline Taimede lummuse päev, mille puhul toimuvad Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootavad huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avavad külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avatakse Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimuvad päeva jooksul töötoad lastele.
  „Taimed on imetabased organismid – nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust nii jätkusuutlikus põllumajanduses kui ka aianduses, metsanduses ja kõigi toiduks mittetarvitatavate toodete nagu paberi, puidu, kemikaalide, energia ning ravimite tootmises,“  rääkis Eesti Maaülikooli keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse ENVIRON juhataja professor  Ülo Niinemets .    Raekoja platsil kell 13 algaval Taimede lummuse päeval toimuvad sündmused on põnevad igas vanuses inimestele – õpitubades saab harjutada taime istutamist ja selle koju kaasa võtta, samuti kujundada asjatundjate juhendamisel rõdukasti. Nõu saab küsida taimehaiguste ja -kahjurite hohta, õppida lugema puude aastaringe, mängida äraarvamismänge ja näha taime digiluubi all, samuti õppida eristama teravilju ja aretada isegi oma kartulisorti.Tutvustatakse ka mobiiltelefoni rakendust, mille abil igaüks ise taimesorte saab määrata. Lisaks toimub parimate taimeteadust tutvustavate plakatite ja videote autorite autasutamine koos publiku lemmiku valimisega.   Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus annab maitsta ning müüb mahlu ja maiustusi. Eesti Maaülikooli rektor ning Tartu Ülikooli professorid räägivad teaduse populariseerimisest, teadlased tutvustavad taimeteaduse arenguid Eestis ja maailmas ning jagavad praktilist nõu.   Alates kella 16st ootab külalisi Eesti Maaülikooli Mahekeskus Eerikal (Tõnissoni maja, buss nr 7). Kell 17 algab Karlova Seltsi Rohelise keskkonna päev Loomemajanduskeskuse hoovis (Kalevi 13), kell 18 näidatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) filmi „Mis mõlgub meeles taimedel?“ („In the Mind of Plants“; film on eestikeelse tõlkega, sissepääs kõigile tasuta).   19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film „Vaimustavad taimed“ („Amazing Plants“). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.   19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.   18. mail toimuv esimene rahvusvaheline Taimede lummuse päev on Euroopa Liidu Taimeteaduste Organisatsiooni algatus, mille võtmesõnumiks on taimede olulisus keskkonna kaitsmisel.   Teadusaasta raames toimuvat Taimede lummuse päeva korraldavad Eesti Maaülikool ja teaduse tippkeskus ENVIRON koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusrühmadega ning Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse teaduse tippkeskusega ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga.   Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee   Lisateave: Tiia Kurvits, teaduse tippkeskuse ENVIRON tegevjuht, tiia.kurvits@emu.ee, 5590 8819
Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor, erkki.truve@ttu.ee, 513 3520

loe edasi

Foto: Viesturs Vintulis     Pargi-nahkhiir     Pipistrellus nathusii   Juba nimi ütleb, et pargid on pargi-nahkhiirtele suveajal meeltmööda. Rändur saabub meile maikuus, kui on toiduks piisavalt putukaid – verd imevaid kahetiivalisi ja liblikaid. Lendavad osavalt pargipuude vahel, kui veekogude kohal.   Tegu on väikeste nahkhiirtega: seljalt punakaspruunid, kõhupool  pruunikashall.     19. mai on muuseumiöö ja Tartu Toomemäel toimub nahkhiiretund. Kell 20.30 kuni 21.30 tutvustatakse nahkhiiri TÜ ajaloo muuseumis ning seejärel minnakse päikeseloojangul nahkhiireretkele Toomemäele ja Emajõe äärde.   Juhendab nahkhiirte uurija Lauri Lutsar.   Nahkhiiretundi korraldab TÜ loodusmuuseum.   Tartu Ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioon on seoses remondiga ja ekspositsiooni uuendamisega suletud. Uus püsiekspositsioon avatakse suvel 2013   Teate edastas Kätlin Kukk

loe edasi

Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee Foto: Arne Ader   Must-harksaba   Täna juhtus nii, et äratuskell sai kinni löödud ja magasime sisse. Ristna ninale jõudsime alles kell 6, aga midagi olulist vast nägemata ei jäänud, sest veelindude rännet eriti ei toimunudki. Natuke kaure küll liikus, aga ühtegi „rasvasemat” elukat nende seas ei silmanud. Rarideta siiski ei jäänud. Hommikul Ristna ninale jõudes tegutses seal taas üks mustvares. Arvame, et tegemist on uue isendiga, sest erinevalt 3 päeva tagasi samas kohas nähtud linnust, oli sellel varesel saba väga räbal. Vaja veel fotosid võrrelda. Kui on erinevad isendid, siis oli see mustvarese 8. vaatlus Eestis. Muidugi peab linnuharulduste komisjon need vaatlused ka kinnitama. Ka veelindude torutamine tasus lõpuks ära – kolme haha sabas lendas põhja suunas üks kuninghahk (2. kalendriaasta isaslind). Olen seda haruldast läbirändajat varem Eestis vaid 3 korda näinud ja sel aastal teda kohata ei lootnudki. Pärastlõunal sai uuesti Ristna ninal staiatud. Veelindude ränne oli olematu, aga neeme kohal lendas mitmeid röövlinde ringi. Põnevamatest elukatest nägime must-harksaba ja kaljukotkast. Täna päeval sai ka mujal Hiiumaal ringi vaadatud, aga kedagi märkimisväärset ei kohanud. Ühe uue liigi siiski kirja sain – Haldi nina roostikus laulis tiigi-roolind. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 239 linnuliiki.

loe edasi

Elektriautode maraton 2012, mille patrooniks on Monaco Vürst Albert, stardib Tallinnast Monte Carlo poole reedel, 1. juunil kell 9.00 Rahvusooper Estonia eest. Kõik Eesti elektriautode kasutajad on oodatud osalema Tallinn-Pärnu etapil. Ühtlasi toimub tänavu maratoni raames rahvusvaheline fotovõistlus.

Esimesena Eestis pälvis koduste ökopuhastusvahendite sari BioMINERATA rahvusvahelise ECOCERT ökomärgise. BioMINERATA on Nordic Bioproducts OÜ poolt põhjaliku arendustöö tulemusena väljatöötatud kodumaine ökopuhastuvahendite tootesari, mille kasutamisel ei jää pindadele maha tervisele ohtlikke kemikaalijääke.

Esimesena Eestis pälvis koduste ökopuhastusvahendite sari BioMINERATA rahvusvahelise ECOCERT ökomärgise. BioMINERATA on Nordic Bioproducts OÜ poolt põhjaliku arendustöö tulemusena väljatöötatud kodumaine ökopuhastuvahendite tootesari, mille kasutamisel ei jää pindadele maha tervisele ohtlikke kemikaalijääke.

Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimub 17.–18. mail Eestis rahvusvaheline seminar teemal „Hajukoormuse vähendamise maaparanduslikud abinõud”. Seminaril osaleb üle saja teadlase ja spetsialisti kuuest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja Ungarist.

Agressiivne veepuhastusseadmete müük on tekitanud olukorra, kus paljud pered kasutavad joogiks nö surnud vett, millest on eemaldatud kõik organismile vajalikud mineraalid. Libatesti abil meelitatakse inimesi ostma ca 1000 eurot maksvat filtersüsteemi, millega puhastatud vee pikaajaline tarbimine võib kahjustada tervist.

Foto: Arne Ader Helifail: Veljo Runnel   Musträstas (Turdus merula).   Kuula musträstast.   Musträsta kaunist laulu kuuleme aprillist, juuli keskpaigani. Hommikul alustavad linnud umbes tund enne päikesetõusu, õhtul lõpetavad 40-55 minutit peale loojangut. Laulab liikumatult, puu ladvas istudes, laul on vaheldusrikas, aeglane ning rahulik. Musträstad pesitsevad salu- ja lodumetsades.   Kolmapäeval, 16. mail kell 6.30 linnulaulutund Kadriorus. Kokku saame luigetiigi juures. Juhendab Tiit Vohta.   Neljapäeval, 17. mail kell 6.30 linnulaulutund Stroomi metsas. Kokku saame Merimetsa Selveri ees. Juhendab Ingrid Aus.
Reedel, 18. mail kell 6.30 linnulaulutund Rocca al Mares. Kokku saame Rocca al Mare kaubanduskeskuse Prisma ees. Juhendab Ingrid Aus.   Linnulauluõpe on kõigile tasuta.   Korraldavad: Looduse Omnibuss, Eesti Energia, Ornitoloogiaühing ja Tallinna Linnuklubi.

loe edasi

  Videoklipp: Fleur, LK foorumist     Metsea tulek Alutaguse metsakaamera ette eile öösel oli äärmiselt kontrollitud, ettevaatlik ning vaikne. Kõik täiesti põhjendatud.   Alutagusel on eelmise nädala kolmapäevast alates intensiivne sõjavägede liikumine seoses õppusega Kevadtorm. Viimastel päevadel on laskmist kuulda olnud. Eks loomadki muudavad oma käitumist ning liiguvad äärmisel vajadusel või ohutundest lähtuvalt. 

loe edasi

  Foto: Arne Ader   Kaarkollakas.   Kaarkollakas     Barbarea vulgaris   Meil kasvab palju sarnaseid ristõielisi taimi, kellel kroonlehed kollased. Õitsemisega on alustatud aiaveertes kaarkollakad. Tegu on ühe levinuima “umbrohuga”. Umbrohu mõiste on suhteline – kaarkollakat hindavad kõrgelt värske kodumaise vitamiini austajad, kes keedavad teda spargelkapsa asemel mõnusaks toidupooliseks. Kokkamiseks sobivad kaarkollaka lehed ja need õisikud, mis veel nupus kinni - sellises arengujärgus taimi leidub praegu küllaga.   Ristõieliste põhiline õitseaeg jääb kesksuvesse, kui kevadistele liikidele lisanduvad tõlkjate, põldrõika ning uniloogide kollased pead.

loe edasi

Sel nädalal käivitub Tallinna Vee teavituskampaania „Kraanivesi = joogivesi“. Kampaania julgustab inimesi jooma kraanivett ja juhib tähelepanu vastutustundlikule keskkonnakasutusele.

Täna, 16. mail algavad Keskkonnainspektsiooni algatusel Lämmijärvel kahepäevased koristustalgud, mille käigus otsitakse ja eemaldatakse järvest vanu triivima jäänud nakkevõrke.

Porgandimaffia on tõeliselt tänuväärne ja eriline kodanikualgatus, mis negatiivsete stiimulite kasutamise nagu boikoteerimise asemel motiveerib ärisid positiivselt sotsiaalselt vastutustundlikumaid otsuseid tegema.

Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee Fotod: Arne Ader   Mustvaeraste rändeparv. Puhtu   14. mai Hommikul ei osanud arvatagi, et tänane päev kujuneb lõpuks eriti vägevaks veelindude rände päevaks. Kui hommikul võis Ristna ninal „vaid” mõnikümmend tuhat veelindu näha, siis õhtul oli taevas mõnel hetkel lausa paksult linde täis ja enne päikseloojangut lendas paari tunni jooksul põhja suunas üle 100000 veelinnu. Kõige massilisemalt rändas täna mustvaeraid (ligemale 111000 isendit) ja aule (üle 50000 isendi), aga ka 7000 valgepõsk-laglet tuli üle mere Rootsi suunast. Laglede hulgas oli ka 263 mustlaglet. Seda liiki polnud ma sel aastal varem kohanud, minu 2012.a nimekirjas on nüüd 236 linnuliiki.   Sarvikpütt   15. mai Kuna eile õhtul võis Ristna ninal vägevat veelindude rännet vaadelda, siis lootsime ka hommikul korralikku liikumist näha. Aga, öösel oli vist meri aulidest ja vaerastest tühjaks saanud ning mõne tunni jooksul nägime vaid paar tuhat veelindu. Õhtul oli pilt veelgi igavam, rändel oli vaid mõnisada vaerast. Tahaks loota, et lähipäevil tuleb ikka uus rändelaine, näiteks kaure pole veel eriti näha olnudki. Ilma uue liigita täna siiski ei jäänud. Igavusest sai Ristna nina põõsastikus rändelt maha sadanud linde otsitud ja muude elukate hulgas hakkas silma 2 aed-roolindu, minu 2012.a nimekirjas on nüüd 237 linnuliiki. Täna teatati, et Audru poldril on lausa 4 mustkael-pütti paigal. Kinnitati, et linde nähti hästi ja vaatlejaid, kellel liigiga palju kogemusi, oli mitu ning liigimäärangus pole mingitki kahtlust. Sai siis info Rariliini kaudu laiali saadetud ja oli arvata, et õige mitmed bongarid kihutavad seda haruldast liiki vaatama. Linnud leitigi kohe üles, aga mustkael-püttide asemel oli samas kohas hoopis 4 sarvikpütti, kes on meil suhteliselt tavaline lind. Tegemist on sarnaste liikidega, aga vähegi kogenud linnuvaatleja võiks neid ikkagi tunda. Kahjuks on nii, et demineerijad ja linnuvaatlejad saavad eksida vaid korra elus, demineerija saab surma ja linnuvaatleja kaotab usaldusväärsuse (eriti siis, kui sarnaseid juhtumeid on lühikese perioodi jooksul mitu). Linnuvaatleja suurim vaenlane on ülim enesekindlus. Üksiku piuksu või põõsas vilksatava liikumise järgi või ülikaugel näha oleva udukogu põhjal ei saa ja ei tohi üldjuhul liiki määrata. Ka tavalise liigi kohtamisel, eriti veel siis, kui lindu nähakse valel ajal ja vales kohas, tuleb määramisse alati kriitiliselt suhtuda. Eksimine on inimlik, aga seda tuleb ka tunnistada. Oma vigade tunnistamine tõstab kindlasti vaatleja usaldusväärsust. 

loe edasi

Täna andis keskkonnaminister Keit Pentus Pirita kloostri varemete pargis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia suurus on 2556 eurot.

„Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Täna tahame tunnustada ornitoloog Taivo Kastepõldu, kes saab looduskaitsepreemia aastaid kestnud viljaka tegevuse eest Eesti looduse uurmisel ja Matsalu rahvuspargi juhtimisel,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
 
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli.
 
1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
 
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. „Tänavu saavad looduskaitsemärkide – hõbedaste tammelehtede omanikeks lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani,“ märkis Pentus.
 
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted“. „Allikad ja jõed ei ole mitte üksnes vee kogujad, hoidjad ja pakkujad, vaid loovad oma olemasoluga mitmekesiseid elupaiku ning mõjutavad kogu ümbruskonda. Neist on rõõmu kalastajatel, abi veemajanduse korraldajatel ning silmailu meil kõigil. Märgakem siis jõgesid ja allikaid meie ümber mitte ainult sel kuul, vaid ka hiljem, ja nautigem nende ilu ning sidet meie minevikuga," sõnas Pentus.   Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid. Näiteks ainuüksi laupäeval, 26. mail on plaanis korraldada tasuta bussimatkad kõigis maakondades. „Loodus ei ole ainult Vilsandi kaljusaartel või Alutaguse soostikus, vaid siinsamas käeulatuses. Looduskaitsekuu eesmärk on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega, tuletada meelde, et mida tervem on loodus, seda tervem on ka inimene,“ selgitas minister looduskaitsekuu mõtet.
 
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
 
    Lisainfo:
Hanno Zingel
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik
513 9079
 
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

Pildistas ja jutustas Lauri Nebel

  Nastik     Natrix natrix   Seda, et meie suurim madu hästi ronib on teada, aga nastikut okaspuul turnides saab harva pildistada.   Läänemaal, Matsirannas, mererannast kilomeetri jagu peab Lauri suvekodu ja oma õunaaia ainsal kuusel nastik roniski. Pulmaaeg hakkab otsakorrale jõudma ning kosilasi märkas majaperemees mitmetel päevadel.  

loe edasi