Loodusring

Maaülikool peab oma eelkäijaks 1848. aastal loodud Tartu veterinaariakooli. Nii nagu Tartu ülikooli alustalaks võib pidada arstiteaduskonda, on seda maaülikoolile loomaarstiõpe. Inimese ravimine, looma ravimine - mõlemad elutähtsad ja teaduspõhised ettevõtmised.
Põllumajandusteadus, samuti elutähtis suund, on oma positsioone 21. sajandi alguseks pisitasa loovutanud. Teisisõnu: me ei vaja enam nii palju õpetatud agronoome kui viiskümmend aastat tagasi. Vähemad inimeste hulk ja võimsamad masinad saavad hakkama üha suurema tööga.
Küll aga kõneleme üha rohkem rohkem keskkonnast ja selle hoidmisest. See ongi üks põhjus, miks Eesti põllumajandusülikoolist sai aastal 2005 Eesti maaülikool. Sõna „maa” sisaldavaid erialanimesid leidub maaülikoolis terve rodu: maastikukaitse ja –hooldus, maakorraldus, maaehitus, maamajandus jm.

Rõõmustav, et maaülikooli üliõpilaste allikatena annavad tooni väiksemate linnade koolid: näiteks aastal 2006 tuli maaülikooli kõige rohkem õppima noori Tartu Tamme gümnaasiumist (30), teisel kohal aga oli Põlva ühisgümnaasium (27), viiendal Jõgeva (20) ja kuuendal Võru Kreutzwaldi ümnaasium (19).
Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiasuund on ammust teada-tuntud. Tartu Tamme linnajakku ehitasid peale sõda eramuid maalt linna kolinud inimesed, neid maju piiravad väikesed aiad, võib-olla toob ka see asjaolu esile Tamme gümnaasiumi õpilaste loodushuvi.

Maaülikooli üliõpilased rõhutavad õuesõppe vajalikkust. Aastal 2006 pälvis maaülikooli aastaauhinna, nn aasta teo, keskkonnakaitse üliõpilaste selts (KÜS) just õuesõppe edendamise eest, mõni õppetund ongi juba ekstra õues peetud. KÜSi eestvedaja magistrant Kadri Kalle on ka üks Talveakadeemia korraldajaid. Talveakadeemia konverents toob igal talvel kokku mitmete kõrgkoolide üliõpilased arutama keskkonnaprobleemide teaduslike lahenduste üle.
Maaülikooli seltsitegevuses ilmutavad suuremat aktiivsust ka maastikuarhitektuuri eriala üliõpilased ning Soomest pärit üliõpilased, kes õpivad Tartus veterinaariat.

Alates 2004. aasta kevadest on maaülikooli edumeelsemaid erialasid eraldi tutvustatud gümnaasiumiõpilastele. Seda tööd on tehtud õppekäikudena maaülikooli auditooriumitesse ja ka Tartust väljaspoole, maaülikooli õppekeskustes Järvseljal ja mujal. Õpilastega on käidud Võrtsjärve bioloogiajaamas, Haaslava kalakasvatuses, Kambja kandi aiandustalus jm.
Alates 2006 aasta sügisest kannab see suund maaülikooli loodusteaduste kooli nime. Kakskümmend viis õpilast kuuest Tartu gümnaasiumist (Miina Härma, Kivilinna, Treffneri, Tamme gümnaasiumid, kommertsgümnaasium ja Annelinna gümnaasium) käivad kord kuus õppekäikudel, kirjutavad kodutöödena arutlusi ja kevadel sooritavad suulise eksami.
On kavas maaülikooli loodusteaduste kooli lõpetajale anda avatud ülikooli raames ka kaks ainepunkti, mis ootavad õppurit ees, kui ta peaks otsustama maaülikooli kasuks.

Juhani Püttsepp,
maaülikooli loodusteaduste kool
juhani@emu.ee