Loodusring

Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.    

Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.    

9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

Koostasid Laine ja Vello Keppart Pildistas Vello Keppart   Valget värvi võsaülaste ja kollaste ülaste kasvualal võib leida kahvatukollaste õitega hübriidülaseid   Nädala esimesel poolel olid veel ööd jahedad ja maapinna lähedal langes temperatuur nulli lähedale, rohu kohal mõõdeti külmakraade. Neljapäevast muutusid ööd väga soojaks ja õhusooja oli kolmel ööl järjest 11...13 kraadi, pühapäeval veidi vähem, 8 kraadi. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid nädala jooksul 16...28 kraadini. Kõige soojem oli neljapäeval ja kõige jahedam pühapäeval. Esimene vihmahoog tuli üle pika aja neljapäeva öösel. Hommikuks oli muld pealt veidi kirju. Korralikum vihm tuli sama päeva õhtul, kui oli kuulda müristamist ja kaugemal näha välku. Sadu jätkus ka öösel ning kokku kogunes 4 mm. Suurem sadu (10 mm) oli reede ja laupäeva vahelisel ööl, mis põllud ja peenramaad korralikult ära kastis.   Looduses toimus puude ja põõsaste hoogne lehtimine. Nädala lõpuks polnud lehti veel haaval, tammel, saarel, harilikul pärnal ning osadel vahtratel, künnapuudel ja jalakatel. Õitsemist alustasid künnapuud, jalakad, saared, arukased ja vahtrad. Pühapäevaks läksid üksikud õied lahti karusmarjadel ja punastel sõstardel. Metsades õitsesid massiliselt ülased, kopsurohud, metspiprad jt õitsejad. Niitudel alustasid nädala lõpuks õitsemist nurmenukud ja lõosilmad, soistel aladel tarnad. Aedades õitsesid massiliselt nartsissid ja alustasid õitsemist varased tulbisordid. Alanud on paljude taimede õitseaeg. Põldudel jätkus hoogne külviaeg.   Hilistest rändlindudest andsid endast märku salulehelind, ööbik, räästapääsuke, väike - kärbsenäpp, mets - lehelind, pruunselg - põõsalind, mustviires, roolinnud, käosulane, piiritaja ja peoleo. Metsad rõkkavad päeval linnulaulust, põldudel toituvad haned. Nädal algas esimeste ründavate kihulastega, loigud on aga täis kiiresti arenevaid sääsevastseid.  

Jõgeval, 13.5.2013

loe edasi

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist     Meie kodukakkude pojad said täna kolme nädalased – mu arust kasvatakse juba tundidega ja mitte päevadega.     Video salvestas Fleur, LK foorumist     Väiksem kakupoeg kasutab veidi „ebasportlikke võtteid“, et vanemate toodud saaki omale napsata ja ega see „suure tüki“ kugistamine samuti kerge pole.   Toidutarve on suur ning saaki peavad jahtima mõlemad vanalinnud, seega näeme sageli poegi pesas ilma emaslinnuta. 

loe edasi

Video salvestas Starling, LK foorumist     Varahommikul oli emaslind Irma munenud teise muna. Esimese avastasime pesas üheksandal mail ja eks järgmist ootasime sutsu varem. Toiduhankimisega meie kalakotkastel erilisi raskusi pole ja nende kalapüük on vaadeldes üpris vaatemänguline. Haug on kudemise lõpetanud, särjed – latikad koevad ja ahvengi kudemisega alustanud.   Kaamerapilt tuleb Kalakotkas 2-st: http://www.looduskalender.ee/node/16510

loe edasi

Peagi algava giidihooaja tarbeks jagas Bioneeri kaasautor Marek Vahula mõned mõtteterad. Marek oli Sagadi ja Palmse mõisas giidiks aastatel 1995-2003.  

Peagi algava giidihooaja tarbeks jagas Bioneeri kaasautor Marek Vahula mõned mõtteterad. Marek oli Sagadi ja Palmse mõisas giidiks aastatel 1995-2003.  

Täna avatakse Valgas rekonstrueeritud reoveepuhastussüsteem, mis vastab linna tänastele vajadustele ning jätab võimaluse ka laienduseks. Projekti investeeriti 1 530 783 eurot, millest 82% (1 262 130 eurot) saadi toetusena SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Ülejäänud osa investeerisid Valga linn ja AS Valga Vesi.

Reedel, 10.05 toimusid TTÜ Virumaa Kolledžis ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses uudsel moel läbiviidavad karjääripäevad, kus Lüganuse ja Järve Gümnaasiumi tüdrukud tegid tutvust automaatiku ja keemiku ametiga ning poisid õe erialaga. Kokku osales päeval üle 30 opilase.

Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16.00 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.     

Alates maikuust leiab K-rauta kaupluste sisevärvide ja liimide riiulitelt spetsiaalse märgusildi „OHUTUM VALIK“. Kaupluste siseviimistlusosakondadest on võimalik saada ka täiendavaid infomaterjale.

 

Projekti “Mõtle mida tarbid” raames on alanud kampaania, mis aitab tõsta inimeste teadlikkust ehitusmaterjalides ja siseviimistlustoodetes sisalduda võivatest ohtlikest kemikaalidest.

Alates maikuust leiab K-rauta kaupluste sisevärvide ja liimide riiulitelt spetsiaalse märgusildi „OHUTUM VALIK“. Kaupluste siseviimistlusosakondadest on võimalik saada ka täiendavaid infomaterjale.

 

Foto: Arne Ader   Varsakabi   Varsakabi      Caltha palustris   Veidi isemoodi tegelane see varsakabi, tema kasvab jalad vees. Kasvukohad nii märgadel heinamaadel, kui veekogude kallastel. Praegu ongi paras aeg tal õitseda, sest niiskust on veel piisavalt ja liigne suurvesi taandunud. Tavaliselt neile lähedale minna ilma kummikuteta ei õnnestu. Varsakabja nimest nii palju, et see viitab lehe kujule. Loomade lemmiktaimega tegu ei ole, sest varsakabi on kergelt mürgine ja kariloomad teda ei söö.

loe edasi

Fotod: Arne Ader   Kollane kuldtäht   Kollane kuldtäht      Gagea lutea   Metsaalused säravad eri värvi ülastest, aga siin - seal kasvab ka üks tähenäoga taim - kollane kuldtäht. See liilialine armastab inimese lähedust – teda leiab aiamurult, aga samuti lehtmetsadest. Kuldtäht mõjub nagu kevade kehastus – õhuline ja õrn, sihvakate lehtedega, ühe peenikese varre otsas mitu säravat õit.   Vaata ringi, kuldtähe kasvukohast leiab tihti ka teise varakevadise õitseja - lõokannuse.   Lõokannus

loe edasi

Foto: Arne Ader   Lodukannikesed. Suitsu, Matsalu   Linnades säravad lillepottidel-peenardel võõrasemad ehk aedkannikesed, nende kauneid sugulasi leiab aga hulganisti ka metsa alt ja põllult. Enamasti violetsete õitega Viola perekonna liikmetest hakkavad juba aprillis silma lodukannike ja võsakannike. Veidi hiljem nõmmkannikesed ning imekannikesed, kellel on kahte tüüpi õisi – kannikestemaailm väärib lähemat uurimist.   Meie loodusest leiab üle viieteistkümne kannikese liigi, mõned neist kaunistavad metsaalust terve suve nagu võõrasemad peenraid.

loe edasi

Foto: Arne Ader   Väike-lehelind laulmas   Väike-lehelind         Phylloscopus collybita   Linnulaulu huvilistele korraldatakse kevadisel ajal kõikjal Eestis retki parkmetsadesse. Tegelikult võib  isikliku õppematkaga päris hästi hakkama saada. Ärkama peaks varahommikusel ajal ja kusagile lähedale parki või kalmistule jalutama minna ning alustada kõigepealt tuttavate helide otsimisega.   Ühe teada ja tuntud linnulaulu esitaja on väike - lehelind ehk silksolk, kelle laul “tsila-tsalp, tsilp-tsalp”  kõlab üle Eesti. Üks tuttav ongi juba leitud!   Kui midagi „võõrast“ oma kõrva jaoks avastate, saab ju heli koos Teie kommentaariga mobiilile  lindistada ning kodus võrrelda. Raamatupoodides on saadaval päris hää 150 salvestusega linnulauluraamat ja viimase „Eesti Looduse“ vahel CD plaat.     Esindatud on üldtuntud liigid koos kirjeldustega ja eneseharimine on lihtne - tahtmist peab jaguma. Järgmisel käigul metsa on puudevõrad juba uusi tuttavaid täis.

loe edasi

Kirjutas Peep Männil Foto: Toomas Tuul   Hundid   Ja käes ta ongi. Ilmad on ilusad,soojad aga tuulised - see tähendab, et põllutööd peab enne vajaliku mullaniiskuse kadu tehtud saama. Masinad mürisevad põllul pikad  päevad, paiguti ka öösel. Varsti on käes aeg, mil huntidel kutsikad sünnivad. Tänavu julgeks meil ennustada umbes saja kutsika sündi. Uus huntide põlvkond vajab toitu. Metssigadel on juba sündinud umbeskolmkümmend tuhat põrsast ja põtradel sündinud või just sündimas umbes viis tuhat vasikat.   Huntide vajaduste tarbeks kulub neist vähem, kui 10 %. Suur enamus jääb niisiis jahimeestele, kes metsa- ja põllukahjustuste vähendamise eesmärgil nende arvukuse tõusu pidurdama peavad.

loe edasi

UNESCO Läänemere projekti raames kohtuvad 50 õpilast ja õpetajat erinevatest Eestimaa paikadest Kloogarannas. Osalejaid on nii Jõhvist kui Põlvast, Kuressaarest Tallinnani välja.