Loodusring

Kingi sõbrakuul sõbrale ajakirja Horisont (või Eesti Loodus või Loodusesõber või Eesti Mets) aastatellimus ja lisaboonusena saab sõber kingituseks raamatu sarjast Looduse Raamatukogu.

Raamat toimetatakse kätte tellimuse kehtivuse aja jooksul koos ajakirjaga. Et igal meie ajakirjal ilmub 2012. aastal UUS raamat, siis tellides kolmest või neljast ajakirjast koosneva paketi, saab sõber kingiks koguni kolm või neli huvitavat raamatut.

Kui oled ise meie ajakirjade ostja, mitte tellija, siis ole oma rahakoti sõber ja kingi ajakirja tellimus+raamat endalegi.

14 kiiremat tellijat saavad kingituseks taaskasutatud paberist toodetud märkmiku koos pastakaga.

Tellimine: www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi moodustatud žürii valis teadusajakirjanduse sõbra auhinna esimeseks laureaadiks vulkanoloog Heidi Soosalu.

Horisondis on lugupeetud laureaat üles astunud kahe kirjutisega - koos Tamo Kiipliga artikliga Taltsutamatud tulemäed (Horisont 6/2010) ja pärast Jaapani maavärinat selgitanud olusid kirjutises Värinate, vulkaanide Jaapan (Horisont 3/2011).

Žürii tõstis esile Soosalu erakordselt entusiastlikku, sõbralikku ja asjalikku suhtumist ning asjatundlikku ja selget juttu.

Eesti Geoloogiakeskuse juhtivteadur ja Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Soosalu on isapoolse vanaisa kaudu eesti päritolu, kuid üles kasvanud Soomes. Eestis elatud napilt nelja aastaga on ta tõusnud üheks meie kõige sagedamini intervjueeritavaks loodusteadlaseks, kelle sulest on ilmunud ka mitmeid vulkaanidest pajatavaid aimelugusid.

Eesti Teadusajakirjanike Selts asutas teadusajakirjanduse sõbra auhinna novembri lõpus. Sellega soovitakse statuudi kohaselt “esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel.”

Esimese laureaadi valis esitatud kandidaatide seast 7. detsembril žürii, kuhu kuulusid Priit Ennet (esimees), Arko Olesk, Kärt Jänes-Kapp, Tiit Kändler ja Toomas Kukk.

Auhind, keraamik Piret Kändleri loodud kuju “Ökul”, antakse Heidi Soosalule üle 22. detsembril kell 19 Tallinnas Teatri puhvetis (Teatri väljak 3) algaval Teaduskabaree õhtul.

Lähem teave: Priit Ennet + 372 51 45 608

KUKU raadio saates Loodusajakiri oli täna külas Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, kes rääkis, mis on tehislihased, milleks on neid vaja ja kuidas neid valmistatakse. Professor Aabloo on Horisondi novembrinumbri kaaneartikli “Bioloogiast inspireeritud tehislihased” autor.

Alvo Aablood küsitles loodusajakirjade sõnumitoimetaja Toomas Jüriado.

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna välja nelja ajakirja – Eesti Loodust, Horisonti, Loodusesõpra ja Eesti Metsa. MTÜ väljaanded on kinnitanud oma kohta nüüdsel rahutul ajakirjandusmaastikul ning säilitanud ja kasvatanud oma lugejaskonda. Nõnda nagu teisedki kultuuriajakirjad, ei sea loodusajakirjad endale sihiks auditooriumi suurendamist iga hinna eest. Eesmärk on pakkuda lugejale heas eesti keeles usaldusväärset lugemisvara, mis aitab keevas ja killustunud maailmas paremini orienteeruda. MTÜ väljaanded ei ole laia maailma ajakirjandusturu toodete maaletoojad, ajakirjade veergudel tutvustavad Eesti teadlased ja asjatundjad eesti lugejale nii laia maailma kui oma kodumaa looduses ja teaduses toimuvat.

Igal aastal ilmub MTÜ kirjastamisel 12 numbrit Eesti Loodust, 6 numbrit Horisonti ja Loodusesõpra ning 4 numbrit Eesti Metsa. Eesti Metsa ja Eesti Looduse esimesed numbrid ilmusid juba enne Teist maailmasõda, Horisont saab 45-aastaseks ja pesamuna Loodusesõber hakkab tähistama oma 5 ilmumisaastat.

MTÜ on pea kogu oma tegutsemisaja pühendanud aega ja energiat ajakirjadele lisaväärtust pakkuvate kõrvalväljaannete kirjastamisele. Tuntust on kogunud mahukad originaalsete artiklite kogumikud seeriast „Lehed ja tähed”. Vene lugejatele pakub Loodusajakiri almanahhi Gorizontõ Estonii, mis meie praeguses lõimumisvõtmeid otsivas ühiskonnas on unikaalsed.

Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ Loodusajakiri missioon, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul „MTÜ Loodusajakiri 10” heidame pilgu möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.

Esmaspäevane, 28. novembri loodusõhtu rahvusraamatukogus tähistab MTÜ Loodusajakiri kümnendat tegevusaastat!

Meenutuste ja muusika kõrval pakume kahte pildijutustust loodusajakirjade oma rännumeestelt - Indrek Rohtmetsa teemaks on "Erutav loodus" ja Hendrik Relvel -  "Maailma metsad".

Ühtlasi makreerime selle õhtuga ka Horisondi 45. ilmumisaastat!

Algus ikka tavapärasel ajal - kell 18.00.

Konkursile Teadusfoto 2011 laekunud töödel võib näha nii Antarktika-ekspeditsioone, plahvatusi teadusetendustes, põnevaid aparaate kui ka Eestis aretatud taimesorte. Neist parimaid tunnustatakse 19. novembril AHHAA keskuses peetaval Teadusfoto lõpuüritusel.

Võistlusele esitatud fotosid võib näha aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2011/Pildid

Fotokonkurss toimus 1. augustist 1. oktoobrini MTÜ Wikimedia Eesti ja MTÜ TeadusTeave koostöös. Nüüdseks on žürii otsuse langetanud, võitjad kuulutatakse välja ja autasustatakse Tartus AHHAA keskuses laupäeval, 19. novembril kell 14.00.

Ühtlasi avatakse AHHAA-s ka parimatest töödest koostatud näitus, mis järgneva aasta vältel rändab mööda Eestimaad. Samuti jõuavad mitmed fotod eestikeelse Vikipeedia esilehele ning trükitakse ära meediaväljaannetes.

"Osavõtt võistlusest polnud küll nii arvukas kui mõnel meie pikemate traditsioonidega nimekal fotokonkursil, laekus aga küllaltki eriilmelisi töid, mis on tugevad ka puht visuaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Nende kaudu avaneb vaatajale teaduse tavapilgule varjatud, aga põnev maailm," ütles žürii liige, Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas. "Ehk saame kunagi rääkida ka Eestis teadusfotograafiast kui oma kindla tegijate-vaatajate ringiga fotograafiaharust, kus teaduslikku sisu dokumenteerivat fotot vääristab esteetiline kvaliteet. Selleks ettevõtlikkust kõigile tänastele ja tulevastele teadusfotograafidele!"

Kokku laekus konkursile 36 autorilt 280 jäädvustust, mis on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad eestikeelses Vikipeedias ja rahvusvahelises failivaramus Wikimedia Commons.

Võistluse eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist, jäädvustamist ja tutvustamist Eestis ning ergutada teadlasi salvestama oma tegevust fotodele. Samuti parandatakse seeläbi Eesti teaduse tutvustamist eestikeelses Vikipeedias, mis tagab kõigile lihtsa ja tasuta ligipääsu teabele.

Varem on Eestis Teadusfoto konkurss toimunud kahel korral: 2006. ja 2007. aastal.

Võistluse peasponsor oli Nikon, näituse korraldamist toetab Harju Elekter.

Info: Ivo Kruusamägi, +372 51 913 112