Loodusring

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist Fotod: Arne Ader     Randtiir      Sterna paradisae   Hallhüljeste seirekaamera ees on juba mitu päeva „mänginud“ randtiiru paar ning sellistes paikades nad ka pesitsevad – kas neid lisa tuleb, saame näha? Meie saartel ja rannikul päris harilik haudelind, hääl juhul võib pesitsejaid olla kuni kümme tuhat paari, aga põnev ikka jälgida.   Emas- kui isaslinnu välimus on randtiirudel sarnane. Sügavalt harkis saba võib moodustada pea poole linnu pikkusest ja pikkust on tiirudel kuni kolmkümmend viis sentimeetrit ning kaalu saja grammi ringis.   Pealagi must kuni nokani, rind ja kõhualune hallid ja pange tähele silmatorkavalt valget triipu musta pealae lõpus. Nokk on neil üleni punane, mis ei pruugi teatud valgusega veebikaamerast näha olla. Jalad väga lühikesed ja samuti punased nii, et kõndida katsutakse taimestikuta kohtades ning lendu tõustakse kohapealt.   Randtiiru pesa. Alumine Vaigas, Vilsandi   Kurn on enamalt jaolt kahemunaline, mis loodusesse haruldaselt hästi sulanduvad ja pesaks tavaliselt vaid lohk pinnases või kivide vahel.   Randtiir on püüdnud ogaliku. Laidevahe, Saaremaa   Käitumisest ja kõigest muust, kui nad kaamera ette pidama jäävad.

loe edasi

Foto: Arne Ader   Metsülased   Metsülane ehk anemoon       Anemone sylvestris   Kauneid lilli on võimalusel alati korjatud ning mõistlik lillenoppimine ei tee metsülase kasvukohas taimedele kurja.   Teadma peaks, et metsülane on väga mürgine taim, eriti risoom ja seda õitsemise ajal. Mürgid on lenduvad ning võivad kahjustada nii silmi kui limaskesti. Kummikindad kätte, kui ikka väga vaja korjata on.   Metsülastel on lumivalged, veidi lillakat tooni suured ilusad õied, millel läbimõõtu kuni kuus sentimeetrit - viie õiekattelehega, hulk kollaseid tolmukaid ning lame emakasuue. Lehed karvased ja sõrmjalt lõhestunud. Kasvades moodustab hõredaid kogumikke.        Lubjalembene taim on enam levinud Põhja- ja Lääne-Eesti kuivadel niitudel ja loopealsetel. 

loe edasi

Foto: Arne Ader   Rukkilill ja nisu   Loodusvaatluste andmebaasi tänavusuvine vaatlusvõistlus algas 15. mail. Seekord ootame vaatlusi 12 taimeliigi kohta, kelle levikuandmed on puudulikud või kelle arvukust hinnatakse vähenevaks.   Liigid kelle vaatlusi ootame on rukkilill, kullerkupp, kassikäpp, nõmm-liivatee, pääsusilm, harakkuljus, harilik talvik, kuningakübar, madal-mustjuur, mägiristik, sininukk ja  vahelmine mõõl. Võistlus kestab kuni 1. septembrini ja selle peamine eesmärk on koguda andmeid nimetatud taimeliikide leviku kohta.   Võistlus toimub kahes kategoorias: vaatluste üldarvu kategoorias ja liikide arvu kategoorias. Parematele on välja pandud auhinnad. Võitjad selguvad septembris.   Täpsemalt saabvaatlusvõistlusekohtalugedaandmebaasi kodulehelt:  http://loodusvaatlused.eelis.ee   Lisateave: Reigo Roastoon loodusvaatluste andmebaasi administraator reigo.roasto@keskkonnainfo.ee 6737564, 53049970

loe edasi

Pildistas ja kirjutas Marko Kübarsepp   Üpris tüüpiline hundi pesapaik - võsastunud vana raielank, kehvavõtu nähtavus, paar murdunud kuuske, mille kaitsvas varjus 2008 aasta suvel nägi ilmavalgust viis hundikutsikat Soomaa rahvuspark, mai 2008.
Imeliselt kiire muutumise aeg on looduses käimas. Lehtpuude võrsed sirguvad silmnähtavalt. Nii ööd, kui päevad on tavapärasest soojemad, äikesehood koos vihma ning rahegagi on kohati päris raju olnud.   Mai viimaseks nädalaks on hundikutsikad saanud paarinädalasteks. Äsja ilmavalgust näinud kriimsilma kaal jääb keskmiselt vahemikku 800 grammist kuni 1200 grammini. Juba sündides on isasloomad mõnevõrra suuremad, kui vastassugupoole esindajad. Järelkasvu sünnikaal sõltub teadupärast nii pärilikkusest kui ka toidubaasist. Ka keskmiselt suuremates pesakondades(6... 8 kutsikat) on järelkasvu sünnikaal tunduvalt väiksem, kui tavapärastes pesakondades (4... 5 kutsikat).   Esimesel paaril nädalal sõltuvad üsna abitud saksa lambakoerakustikatega väga sarnased loomakesed vaid emaslooma ühtlasest kehatemperatuurist. Nii on viimasel võimalus vaid kusagil samas läheduses asuva ojakese ääres janu kustutamas käia ning seejärel taas kutsikate juurde naasta. Paar-kolm nädalat pärast kutsikate sündi viib enamus emasloomi oma järglased uude pesapaika, mis ei asu tavaliselt "sünnikodust" kaugemal, kui pool kilomeetrit.

loe edasi

Veebikaamera pildi ja video salvestas Ame, LK foorumist     Selle kuu ajaga on päris palju eluks vajalikku juurde õpitud – näiteks, et pesas tuleb „puhtust“ pidada.   Üha sagedamini jäetakse kotkapoega üksinda. Päikeseliste ilmadega varjavad vanalinnud päevasel ajal järglast otseste päikesekiirte ja ülekuumenemise eest.   „Sünnipäevakalaga“ annab isaslind Sulev mõista, kuidas söömajärjekord käib ning milliseid „lauakombeid“ on mõistlik kasutada. Noorus on pidev õppimise aeg.   Lennuvõimestumist saame jälgida juuli alul.     Uudistest näeme kotkapoja kiiret arengut: http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/27   Foorumist saab jälgida tänase päeva sündmuseid: http://www.looduskalender.ee/forum/viewtopic.php?f=18&t=535&start=5420

loe edasi

Foto: Sven Zacek, www.zacekfoto.ee   Rebasekutsikas   Rebane ehk punarebane    Vulpes vulpes     Aprillikuu lõpus olid mõnel rebasel juba kutsikad pesas. Meil on pesakondades tavaliselt kolm kuni kuus kutsikat. Esimesed kaks nädalat veetis emasloom koos abitute ja pimedate poegadega pesaõõnsuses olles täielikult isaslooma jahiõnnest sõltuvad.   Sünnikaalu oli rebasekutsikatel saja grammi ringis ning emasloom imetab neid poolteist kuud. Tasapisi hakkavad rebasepojad maailma avastama ja pesast väljas käima. Vanaloomad annavad neile juba päristoidu palakesi ning peatselt tuuakse pesa juurde ka saakloomi, et noortele reinuvaderitele eluks hädavajalikku õpetada.   Nüüdsest on käes aeg, kus fotograafid võivad rebasepere tegemistest vaimustavaid ülesvõtteid või videosid salvestada.

loe edasi

Veebikaamera pilt Bea, LK foorumist     Ega kakupoegi enam kaua pesas näha pole. Lähiajal ronitakse juba ümbritsevatele puudele turnima, kus Klaara ning Klaus neid toitmas käivad, pesakasti enam tagasitulekut pole.   Pesast lahkudes ukerdatakse mööda puutüvesid ja suuremaid oksi. Paari nädala pärast ollakse juba veidi lennuvõimelised. Kakuvanemad peavad poegade eest hoolitsema ning neid toitma augusti kuu lõpuni.   Video salvestas Fleur, LK foorumist  

loe edasi

Foto: Arne Ader   Liuskurid   Liuskur ehk vesijooksik         Gerris lacustris   Sageli kutsutakse liuskureid (liuskureid on meil kuni mõnikümmend liiki, aga see nõuab eriteadmisi) vesikirpudeks. Välimik on mustjas – pikk ja sale. „Veel kõndijad“ toetuvad märgumatute jalgadega (aga ka keha on märgumatu) vee pindkilele. Esijalgu kasutatakse saagijahil, tugevad keskjalad sõudmiseks ja tagajalgu kasutatakse enam tüürina. Liuskurite „käpa all on küünis“, mis annab vee pindkiles tõukamiseks parema haakumise ja veepeeglist ei vaju läbi neist ükski.   Kui märkad ühte liuskurit on läheduses tavaliselt ka teisi ja seda kõige erinevamates siseveekogudes ja loikudes. Seltsis peetakse ka jahti elusatele putukatele. Võnked vees muudavad liuskurid tähelepanelikuks. Nagu öeldud haaratakse saak esijalgadega, ohvrisse puuritakse oma terav nokk ja „süstitakse“ ohtralt sülge. See halvab ohvri ja lagundab putukat ja natukese aja pärast imeb liusku ohvri kuivaks – ujuma jääb vaid tühi kest. Sääsevastsete hävitajana on „veel kõndijad“ usinad, kohe kui vastne ennast veepinnale asutab. Talve veetsid liuskurid kusagil veekogu läheduses nn kuival maal. Varakevadel otsitakse omale lennates „sobiv“ veekogu ning siis kaotavad liugurid ka oma tiivad. Maikuus peetakse „pulmi“ ning emasloom muneb kollakad piklikud munad kolme... nelja kaupa näiteks veekogude kividele. Sügiseni selle põlvkonna eluküünalt jagub. Tänavune põlvkond kasvatab endale septembriks tiivad, et siirduda lennates omale talvituskohta otsima. Mõnel selgel ja vaiksel sügispäeval võib mõnel veekogul õhk lendavatest liuskuritest „paks“ olla.

loe edasi

Foto: Arne Ader   Koiduliblikas angervaksalehel   Koiduliblikas      Anthocharis cardamines   Talvitunud liblikate nukkudest on koorunud koiduliblikate esimene põlvkond. Teadlased on tõdenud, et ebasobiva kevade korral võivad nukkunud koorumise aasta võrra edasi lükata – milline liigi alalhoidlikus.   Koiduliblikad kuuluvad põualiblikaliste hulka ja on näiteks kapsaliblikatest väiksemad – tiiva siruulatust nelja sentimeetri jagu. Nende sugupooli on lihtne määrata. Isasliblika esitiibade tipud on värvunud oranžiks – millest liblika nimigi, meenutades romantilist päikesetõusu?     Emasliblikad on ilma päikesetõusu laikudeta, vaid hallikaks värvunud esitiibade otstega ning sarnase tumeda eestiiva tähniga Alatiibade marmormuster on rohekas-hallikas, kuid isasliblikal on selline vaid tagatiiva alaküljel. Oma väljakutsuvat värvi suudab isasliblikas puhkeasendis, suletud tiibadega hästi peita. Oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha ja marmormuster on hääks kaitsevärviks looduses. Tundlad hallid, aga valgete otstega. Isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikatel vaid tumehallidega.   Kõigile tuntud kahjureid – kapsaliblikaid on samuti näha.

loe edasi

Koostasid Laine ja Vello Keppart Foto: Arne Ader   Võililled   Jätkus tavapärasest soojem ilm mai keskpaiga kohta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas nädala esimesel poolel 1964 - 2012. a keskmist 2...3 kraadi võrra, nädala teisel poolel läks ilm veelgi soojemaks ja kõrvalekalle suurenes puhkepäevadeks 8...9 kraadini. Kogu nädala maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti pühapäeval (28 kraadi). Kõige jahedamad ööd olid nädala keskpaigas (kolmapäeval ja neljapäeval), kui õhutemperatuur langes 4 kraadini ja rohu kohal maapinna lähedal alla nulli. Sademeid kogunes nädala jooksul ilmajaama järgi 30 mm. Sadas esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval, kõige tugevam oli sadu laupäeval. Kõrge temperatuurirežiimi mõjul oli taimede areng kiire. Nädala alguses olid puude lehed alles väikesed, värskelt avanenud lehed liigiti erineva rohelise tooniga, loodus väga kaunis. Nädala lõpuks muutus pilt suviseks ja lehtede värvuse erinevused peaaegu kadusid. Osad saared ei jõudnud siiski veel sel nädala lehtida. Enamikel heitlehistel puudel - põõsastel algas võrsete kiire pikkuskasv. Looduses oli massiline õitseaeg. Kahjuks jäi kuumuse tõttu aedades ja haljasaladel kevadine sibullillede õitseaeg lühikeseks. Nädala esimesel poolel avanesid õied toomingatel, pirni-, ploomi- ja kirsipuudel, rohumaad muutusid õitsvatest võililledest korrast kollasemaks. Laupäevaks - pühapäevaks läksid õunapuud juba õide ja päiksepaistelistes kasvukohtades avanesid esimesed sireliõied. Taimede arengus oli tekkinud nädala lõpuks Jõgeval 1964. a algavate fenoloogiliste vaatlusridade keskmistega võrreldes seitsmepäevane edumaa. Sama kinnitavad ka efektiivsete (üle 5°) kogunenud soojussummad. Nädala keskpaiku lahkusid põldudelt viimased haneparved. Kätte on jõudnud sääskede aeg.   Jõgeval, 20.5.2013.

loe edasi

Fotod: Arne Ader   Jänesekapsas   Harilik jänesekapsas        Oxalis acetosella   Praegusel ajal on okaspuude enamusega metsaalune jänesekapsa õisi täis – teame ju sellist väljendit nagu jänesekapsakuusik ning naljalt pole teisi õistaimi, kes täielikus varjus õitseksid nagu jänesekapsas. Õied on tähelepanelikule vaatajale täielik silmailu ja neid on nii värvikaid, kui lihtsamalt valgeid. Tegelikult õitseb taim suvi läbi, seda peiduliselt sest õied enam ei avane, aga seemned moodustuvad sellest hoolimata.   Pole vist inimest, kes poleks jänesekapsa imeõhukesi (nad on vaid paari rakukihi paksused), veidi hapusid lehti maitsnud. Need haprad lehed on muuseas talve üle elanud – loodus hämmastab oma imeliste  võimetega. Õhtul kaarduvad jänesekapsa lehed kokku, samuti kaitseb taim ennast tugeva vihma ja põua ajal ning talvisel ajal.     Jänesekapsal puudub maapealne vars, mis noppimisel näppude vahele jääb on lehevars ja taime vars on peidus maa sees.   Jänesekapsakuusik

loe edasi

Video salvestas Fleur, LK foorumist     Elu näitab, et osavam ja veidi julgem on Paul, see pisem kodukakupoeg. Igal juhul on mida uudistada...

loe edasi

Koordinaator Mariliis Märtson, www.eoy.ee Foto: Arne Ader   Tormine õhtu Kihnu lõunarannas   Tornide linnuvaatluspäeval oli liigirikkaim torn Kihnus   18. mail, toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud kolmas Tornide linnuvaatluspäev. Ilus kevadilm meelitas tornidesse üle saja linnuhuvilise.   Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis(http://www.eoy.ee/node/661). Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Läänemaa linnuvaatlustorn Haeska 91 ja Räpina ranna vaatlustorn Põlvamaal 81 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja rohe-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.   Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid: Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Mati Kose, Alpo Koukila, Hannele Koukila, Kuido Kõiv, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Uku Paal, Thea Perm, Vello Tarning, Tarmo Teppe, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.   Kindlasti on plaanis Tornide linnuvaatlust korraldada ka järgmisel aastal.

loe edasi

Video salvestas Starling, LK foorumist   Väike-konnakotkaste paar, Eha & Koit on vaikselt ja rahulikult oma pesaelu elavad linnud. Kolmandal mail muneti esimene muna pesasse ja emaslind alustab haudumist samast ajast. Seetõttu kooruvad ka kotkapojad erinevatel aegadel, haudevältus kestab 37-41 päeva, seega jääb kotkapoegade koorumine juunisse. Isaslind Koit peab tegelema toiduhankimisega – tema on veidi väiksem ja pruunima sulestikuga. Konnaaasta suhtes ei pea kotkad „virisema“.   Video salvestas Midsomer, LK foorumist   Kaunite must-toonekurgede pesaelu kulgeb kuidagi vaikselt ja tähelepandamatult. Uudistest saab vaadata, kuidas Tiinal ja Tiidul viis muna pesasse ilmusid: http://www.looduskalender.ee/taxonomy/term/30   Vaheldumisi hautakse ligikaudu viis nädalat, seega võime maikuu viimastel päevadel oodata kurepesas tähelepanuväärseid sündmuseid.

loe edasi

Video salvestas Fleur, LK foorumist     Nõnda kutsuvad kakupoegi foorumi vaatajad ja suurem on Artur.   Nädala jagu on pojad pesas üksinda, ööd on soojad ja „kakulapsed“ peavad üksteist soojendama, kui ka vanemate toodud toidu pärast võitlema – looduses jäävad tugevamad ja kärmemad ellu. Pesaelu polegi neil enam pikalt jäänud. 

loe edasi

Osalema kutsub Ahto Kaasik, www.maavald.ee     Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%. Looduse- ja pärimusesõpru kutsutakse taas pühapaiku pildistama. Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10226, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.Võistluse üldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana - Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Lisateavet:

Võistluse eeskiri jm teavet:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu

Võistluse lehekülg:
http://www.maavald.ee/kuvad/

  Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist   Virumaa, Mahu kihelkond, Samma küla. Samma külas paiknevat hiit tunneb rahvas Tammealuse hiiena. Iidse mahapõletatud hiietamme asemel kasvab praegu u 70 aastat vana tamm. Koos ohvrikiviga moodustab ande kandev noor puu iseäranis hiielise paiga.   Vaata aastate jooksul pildistatut: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4800&op=lugu

loe edasi

Pildistas ja kirjutas Peep Männil           Pildistatud Väätsal, 28. mai 2011   Mets rõkkab linnulaulust, tasapisi hakkavad puude ja põõsaste lehed pesitsejatele varju pakkuma. Õitsevate õistaimede nimekiri on juba päris pikk sest ka võililled jõuavad kohe täisõitsenguni. Imeline aeg see kevad. Kiiresti kasvavad rohttaimed ja puude-põõsaste lehed on paljudele loomadele kosutavaks toiduks peale pikka toiduvaest talveperioodi. Taolised noored taimelehed on suhkrurikkad, samas on nende rakukestad veel vähese tselluloosisisaldusega. See annab võimaluse neist energiat ammutada ka segatoidulistel loomadel - omnivooridel. Sellisteks loomadeks on näiteks metssead ja karud, kellele taimede noored rohelised osad on praegu põhiliseks toiduks. Lagedamatel väludel, metsaheinamaadel ja teeservadel söövad metssead ja karud naate, võililli, vaarika lehti ja paljusid teisi noori taimi justkui lehmad.  Hiljem, rakukestade puitudes need taimed omnivooridele toiduks enam ei sobi. Möödunud aastavahetuse paiku sündis meil eeldatavasti 60-70 karu pesakonda. Praegu liiguvad kuni maikuu alguseni pesakoha läheduses olnud karupered juba aktiivselt ringi.   Kuigi emapiim on praegu umbes mägra suurustele karupoegadele veel põhitoiduks, näksivad nad aktiivselt ka neidsamu taimi, mida emagi.   Ülemöödunud talvel sündinud, praeguseks siis üheaastased karupojad on veel emaga koos, kui pere lahkuminek ei ole enam kaugel. Maikuu lõpus hakkab karudel jooksuaeg ning siis„perekonnad“ lagunevad.   Suurem võimalus on muidugi näha kusagil toitumas noort paariaastast karu, kes inimest veel nii väga ei pelga. Poegadega emakarud on palju ettevaatlikumad.

loe edasi

Pildistas ja kirjutas Kaido Haagen, www.kaidohaagen.com     Selle nädala tegijateks on kahtlemata konnad. Kui maapeal tundub kõik suhteliselt rahulik ja üle tee pole enam kedagi vaja aidata, siis vee all on möll täies hoos. Fotol olevas segakonnas (mhm, huvitav sõna) lugesin mina kokku uperpallitamas seitse isendit. Kui vahel ei ole pildilt päris hästi aru saada, kas tegemist on veealuse või maapealse fotoga, siis spikriks on läige loomade naha pinnal - vee all seda ei teki. Konna niiske nahk või hülge rasune kasukas läigivad spetsiifiliselt ainult õhu käes.     Kui mõnes lombis on pulmad juba peetud, siis jahedamaveelistes kohtades pidu alles algab. Kõik sõltub konkreetse veekogu oludest. Konnad muutuvad aktiivsemaks siis, kui temperatuur kaldalähedases vees tõuseb üle kümne kraadi.     Konnade ärarebitud  jäsemeid olen ma kevadeti varemgi näinud. Seekord on aga üks pulmaline sõna otseses mõttes pea kaotanud.

loe edasi

  Vaba esitus Vabaduse platsi ääres, Wiiralti kohvikus Tallinnas.   REEDEL 17. mail kell 17   Autor: Tiit Kändler   Loll on targaks saada ehk Tark lits taskus   Selle raamatu väljaandmisega toetame Eesti kultuurkapitali   Tekst ja joonistused: Tiit Kändler Kujundus: Eerik Kändler Teaduslugu 2013 Trükk: Gutenbergi pojad   Esitlusel: Muusika: Eerik Kändler Sõnalised ettekanded Kodukringel ja Treppoja kasemahl     Seletuskiri Lugude ja joonistuste kogu, mis pajatab Iisak Naatani ja Alma Naadi elust. Iisak Naatan on töötanud kõigil mõeldavatel töökohtadel. Alma Naat on kahe jalaga maal. Koerad istuvad puu otsas, rotid väljuvad telekast ja muu igapäevane asi. Kõik see on täiuslik, sest võimatu on midagi lisada.  

loe edasi

Teavitab Riho Kinks, www.eoy.ee Foto: Arne Ader   Vaatlustorn Pedaspääl. Peipsi rannik   18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru vähemalt kuueteistkümnes vaatlustornis, üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Huvilised endid ette registreerima ei pea. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti kõige liigirikkam vaatlustorn. Linnuvaatlust võib teha ka omal käel neis vaatlustornides, kus juhendajaid ei ole.   Tulemused palume edastada samal päeval, hiljemalt kell 17-ks. mariliis.martson@gmail.com   Täpsem teave on EOÜ kodulehel: www.eoy.ee   Juhendajad ootavad Teid järgmistes paikades:   - Paljassaare linnuvaatlustorn, Tallinn. Juhendaja Thea Perm, kl 7-12 - Tõlinõmme vaatetorn, Keila-Joa vald, Harjumaa. Juhendaja Kuido Kõiv, kl 8-11 - Haeska linnuvaatlustorn, Läänemaa. Juhendajad Mariliis Märtson ja Uku Paal, kl 7-12 - Kirimäe linnuvaatlustorn, Silma LKA Läänemaa. Juhendajad Alpo ja Hannele Koukila, kl 6-12 - Pitkänä linnuseiretorn, Kihnu saar, Pärnumaa. Juhendaja Mati Kose, kl 9-11 - Toomemäe toomkiriku torn, Tartu. Juhendaja Margus Ots, kl 6-9 - Ilmatsalu linnutorn, Tartumaa. Juhendaja Andres Kalamees, kl 7-11 - Aardla poldri linnuvaatlustorn, Tartumaa. Juhendajad Mihkel Metslaid ja Kaarel Võhandu, kl 7-12 - Vitipalu vaatetorn, Tartumaa. Juhendaja Arne Laansalu, kl 10-13 - Tellingumäe vaatetorn, Taheva vald, Valgamaa. Juhendajad Kalle Muru ja Liis Keerberg, kl 7-11.30 - Õisu linnuvaatlustorn, Viljandimaa. Juhendaja Riho Männik, kl 8-1 - Jõesuu vaatetorn, Viljandimaa. Juhendaja Tarmo Teppe, kl 7-13 - Räpina ranna vaatetorn, Põlvamaa. Juhendajad: Kadri Niinsalu ja Toomas Mastik, kl 6-10 - Linnulahe vaatetorn ja Loode tammiku linnuvaatlustorn, Saaremaa. Juhendaja Hillar Lipp. Kogunemine kl 8.00 nn "Tuulte roosi" terviseraja parklas. - Orjaku linnuvaatlustorn, Hiiumaa. Juhendajad Leho Aaslaid ja Vello Tarning, kl 7-12.

loe edasi